|
Juuste väljalangemine (alopecia) võib olla koldeline, difuusne või totaalne. Iga juuksekarva elutsükkel läbib rütmiliselt kasvu- ja puhkefaase. Puhkefaasi lõpus langeb karv välja ning algab uus kasvufaas uue karva formeerumisega. Kasvufaasi ajal on karva ümbrise rakkude paljunemine väga aktiivne ning seetõttu on karvanääps eriti tundlik nii väliste kui seesmiste mõjutegurite suhtes. Kahjustav tegur võib põhjustada kasvurfaasi lõppemist ning viia karvanääpsu enneaegselt puhkefaasi.
Taoline hilist tüüpi juuksekadu ei teki enne 2-4 kuu möödumist kahjustavate tegurite toimimisest. Intensiivsema kahjustuse korral võib tekkida kiiret tüüpi juuste väljalangemine, kus juuksed eemalduvad peanahalt oma kasvufaasis. Sellisel juhul algab juuste väljalangemine juba mõni päev pärast kahjustava teguri toimet.
Juuste väljalangemist põhjustavad seisundid võib jagada nelja rühma:  
1. Androgeene alopeetsia ehk pärilik juuksekadu
2. Difuusne alopeetsia ehk juuste hõrenemine
3. Armkoeline alopeetsia
4. Koldeline alopeetsia
Androgeenne alopeetsia meestel
See on geneetiliselt määratletud kiilaspäisus, mida ei peeta haiguseks. Androgeenne alopeetsia esinemis sagedus sõltub etnilistest ja pärilikest faktoritest.Selle tekkimisel on oluline geneetiline eelsoodumus ning androgeensed e meessuguhormoonid. Kliiniliselt algab juuste väljalangemine juustepiirilt oimukohtadel, progresseerudes lagipea piirkonda. Juusteta osad on sageli rasused, sest rasunäärmete funktsioon säilib. Protsess on pöördumatu, võib alata juba noorukieas (mis tavaliselt viib kiiresti täieliku kiilaspäisuseni), aga ka 40-50 eluaastates. Viimasel juhul kulgeb juuste väljalangemine aeglaselt ega haara kogu juustega kaetud peanahka.
Androgeene alopeetsia naistel
Naistel väljendub see nõrgemal kujul kui meestel ning moodustab kõikidest juuksekao juhtudest umbes 90%. Androogeense alopeetsiaga naine vajab endokrinoloogilisi uuringuid.
Kliiniliselt esineb tavaliselt difuusne ehk hajus juuste hõrenemine, mis tekib vanuses 20-40a.
Difuusne alopeetsia
Protsess on pöörduv, selle põhjuseks võivad olla erinevad tegurid: ägedad nakkushaigused, ravimid, hormonaalsed muutused (rasedus, sünnitus), raua defitsiit, stress. Paranemine lähtub vastava põhjuse ravist.
Armkoeline alopeetsia
Sügavat koekahjustust, mis paranemisel jätab armi, võivad põhjustada mitmesugused traumad ja põletused. Armistumist ja/või naha kõhetumist põhjustavad ka mitmesugused nahahaigused. Raviks on siin põhihaiguse ravi.
Koldeline alopeetsia
Ümarate juusteta kollete tekkimisega kulgev põletikuline haigus, mille põhjus on teadmata. Haigus esineb nii lastel kui täiskasvanutel. Põhjuslikku ravi ei ole, haigust peetakse isekulgevaks.
Juuste väljalangemise probleemidega peaks pöörduma nahahaiguste arsti poole, kes hindab seisundit ja määrab vastava ravi.
Tekkemehanismid
|
